On aeg ärgata

juuni 15th, 2010
HD versiooni vaata Vimeost.

Mida me seekordse loo kohta oskame kosta? Meie ümber on loodus, kellega, kui me selleks valmis oleme, võime teatud tingimuste olemasolul ühte heita. Ainult sel juhul suudame saavutada surematuse. Milleks meile seda vaja? Kas selleks, et end täiesulatuses realiseerida? Tõesti, mina, kaldun seda varianti toetama, see võiks olla viimane aste tšakrate puhastumises. Kui me oleme nõus end looduse hoolde andma, ei pea me enam kartma, sest see on kodu, mida oleme terve elu otsinud. Koostöös Mercury Rev ’i muusikapalaga on meie ees kõik teed valla, ole ainult inimene ja hinga.

Tehnilisest küljest: Seekordki sai filmitu oma armsa Canon 550D ‘ga, mille ette oli keeratud Tamron 17-50mm F2.8 VC objektiiv. Ilusa põllu otsa sai komistatud Maardu järve lähedal. Alguses, kaugelt mööda sõites, tundus, et tegemist on rakvere raibelise põlluga, aga hiljem, lähemalt uurides, ei saanudki päris aru, mis taim seal põllul ikkagi kasvab. Hilisemal internetiuuringutel jäid pinnale kaks taime: aas-seahernes ja metskerss. Hetkel kaldun jõudsamalt metskerss’i poole. Hea oleks, kui keegi botaanik võtaks sõna siin ja paneks asja lukku.

Filmisel sai kasutatud ka Lightcraft 72mm Fader ND filtrit, et kaamera täisava korral saaks ikkagi kasutada 1/50 säriaega. Kuna põld oli nii kinni kasvanud, siis ei saanud seal eriti stabiilselt ringi kepselda oma vaese mehe steadicam ‘ga. Aga samas need n.ö. ebastabiilsed kaadrid lähevadki muusikaga päris hästi kokku ja ega elu ei peagi olema lineariseeritult stabiilne. Osades kaadrites ma keerasin ava lihtsalt kitsaks, et kõik oleks fookuses, aga samas need kaadrid ei ole nii ilusad ka, kui kindla fookuspunktiga kaadrid.

Üks teist, üks meist

aprill 22nd, 2010
HD versiooni vaata Vimeost.

Seekordne lugu räägib seisukohtadest. Sul on, mul on, tal on. Siin me seisame, omal kohal ja hoiame kindla seisusega seda kohta. Kuigi aastate jooksul on seisukohad muutunud, seisame me ikkagi siin ja mõtleme, et me oleme see sama inimene, kes varem, ainult seis on teine.

Tehnilisest küljest: Canon 550D + 50mm 1.8 peal filmitud ja pilt on ikka päris mahe nagu Eesti põllumajandus. Võtad kaamera kätte ja filmid ning midagi ei saa teha, ainult ilus pilt tuleb välja. Proovisin siit ja sealt, aga kaamerast tuli ikka ainult kulda välja. Filmimiseks kasutasin vaese mehe steadycam’i ülemist pulka, mida saab seekord nimetada monopodiks. Seega kaamera eriti ei värisenud, siuke küllaltki sujuv hõljumine.

550D on laua peal

aprill 2nd, 2010

Uskuge või ärge uskuge, aga niiskete unenägude periood on läbi. Hetkel seisab mul laua peal Canon 550D. Sellel on ka omad miinused, viimased kolm nädalat olen toitunud ainult purgikõrvitsast ja pirakatest hapukurkides, mis ma sain suuremeelsete inimeste almusest.

Toit tuleb ja läheb, Canon 550D jääb. Kaamera on käes ja kevad hakkab ka oma palet ilmutama. Kõik endised videod on filmitud hilissügis-talve perioodil ja seega olid filmid suhteliselt värvivaesed. Loodetavasti hakkab varsti porrulauk õitsema ja videolõigud (ning nüüdsest ka pildilõigud) tulevad värvirikkamad. Ja seda see kaamera võimaldab, rohkem kui enda silmgi. Nüüdsest peaks ainult nokkima videolõikude sisu kallal, sest Bollywood’i pildikvaliteet on kaameras sees (kui kaamerat õigesti kasutada) ja ootab sealt väljalaskmist.

HDDSLR-HDSLR-VDSLR

märts 31st, 2010

Kes siis veel ei tea, siis lühendi HDDSLR (High Definition Digital Single Lens Reflex) all peame silmas digitaalset peegelkaamerat, mis suudab peale pildistamise (peamine rakendus) ka salvestada HD (High Definition) formaadis videopilti. Kuna heal lapsel on mitu nime, siis nimetakse neid kaameraid ka HDSLR ja VDSLR-ks.


http://www.juzaphoto.com/

Sissejuhatavat infot võib leida sellelt ja tollelt lehelt. Ma ei hakka siia igasugust numbrite virr-varri kirjutama, vaid hoopiski genereerisin tabeli, mis toob välja HDDSLR-de videofunktsiooni head ja vead (võrrelduna tavatarbija videokaameratega, nagu näiteks mu Sony HDR-CX6EK). Samuti on tabelis kirjas põhjendused, miks need vead mind väga ei häiri. Tabeli genereerisin loetud info ja teiste tüüpide, kes juba omavad neid kaameraid, ülevaadete põhjal. Tabelis olevale infole loodan saada kinnituse läbi selle, et ise olen tulevikus HDDSLR omanik (palvetan hetkel).

Head Vead ja põhjendused, miks need vead mind ei häiri
Kaks ühes. Teeb nii pilte kui ka video Eelkõige mõeldud ikkagi piltide tegemiseks. Seega ei ole kaamera käes hoidmine filmimise ajal nii ergonoomiline kui tava videokaameratel Mind see ei häiri, vajadusel saab jällegi ehitatud mõni huvitav rakis 0-10 kroonise eelarvega
Ilmselgelt on piltide kvaliteet parem Autofookus puudub või toimib aeglaselt Tõesti, siiani olen filminud nii, et kõik kaadris olev info on fookuses. On aeg edasi liikuda ja ise kontroll üle võtta. Professionaalsed Bollywoodi tegijad sätivadki ise fookust. Ega muidu me ei saagi oma armastatud DOF’i (teravussügavust *1)
Saab ette keerate mis tahes sobiva läätse Filmitud klipi pikkusel on limiit. SD kaardi puhul on limiit 4GB ja see tähendab 12min Full HD formaadis filmimist Tavaliselt ma ei filmigi nii pikalt järjest nagu 12min. Pigem selliste minutiliste lõikudena. Oma Sony’ga ma tõesti filmisin time-lapse jaoks pikalt, aga enam pole selleks vajadust, kuna time-lapse’i saab teha eelkõige fotorežiimis
Suurem sensor Sisse/välja zoomimisel ja äkiliselt kaamerat liigutades vasakule/paremale võib täheldada rolling shutter probleemi. Mis tähendab, et pilt muutub painduvaks=sirged postid muutuvad kõverateks. Tavaliselt monteerimise faasis ma lõikan niikuinii välja zoomimised ja äkilised kaamera liigutused.
Teravussügavusega*1 mängimine (tänu suurele sensorile ja läätse ava koostööle) Filmimise režiimis on täheldatud sensori ülekuumenemist (kuuma ilma puhul) Loodetavasti Eesti kliimas see probleemiks ei saa. Aga seda tuleb veel katsetada
Pimedas saab parema videopildi (tänud võib jällegi edasi öelda sensorile ja läätse ava suuremaks sättimisele) Filmimise ajal saab pilti vaadata ainult LCD-lt, kuna peegel pöörab kaameras ringi ja viewfinder on siis pime Niikuinii mu käsikaameral ei ole viewfinderit ja seal tuleb samuti LCD vahtida. Nüüd, digipeegli puhul, tuleb hoopiski appi LCDVF, mis teeb pildi suuremaks ja lisaks stabiliseerib kaamerat.
Kõik piltide jaoks rakendatavad seadeid (fookuskaugus, ava, säriaeg, ISO, värvustasakaal) on võimalik muuta ka videorežiimis (hetkel täies ulatuses küll ainult Canon’tel) On vaja rohkem manuaalset sättimist, enne filmimise algust. Ei käi nii lihtsalt, et vajuta nuppu ja hakka filmima. Fookuse sättimine nõuab palju manuaalset tööd, enam ei ole nii, et kõik kaadris olev info on fookuses (kui just läätse ava kitsaks ei aja) No see mulle meeldibki, ise saab nuppe keerutada
Filmimise formaadid :1920x1080p (25fps)

1920x1080p (24fps)

1280x720p (50fps)

Pildi stabilisaatori puudumine Ilma stabilisaatorita läätsega käest filmides on pilt tõesti päris värisev. Aga siin tuleb jällegi mängu rakiste ehitus
Tänu suurele sensorile: Värvid on värvilisemad. Pilt puhtam. Vajadusel saad fookuse sättida sinna, kuhu tahad (koostöös läätsega) ja ülejäänud osa pildist jääb ilusti fookusest välja. Pimedas on pilt müravabam. See kõik kokku = pilt omab professionaalset välimust Aliasing probleem. Kuna sensor on ikkagi mõeldud suureformaadiliste piltide tegemiseks, siis filmimisformaadis kasutatakse “ridade vahelejätmist” ja eriti detailse mustriga objektil filmisel võib näha säbrulist tulemust. 720p formaadis on seda kergem märgata.http://ninofilm.net/blog/2010/04/17/536/

http://www.dvxuser.com/articles/article.php/20

See on tõesti nende kaamerate filmimisosa ebamugavaim osa. Seda saab vältida läbi selle, et ei filmi üleliigselt tihedatriibulisi objekte või vajadusel tuleb lisada DOF-i.
Saab külge ühendada välismikrofoni    
Saad $799 dollari eest video pildikvaliteedi, millest ei oleks osanud varem unistadagi (Canon 550D + 50mm 1.8 $99.95). *2    
*1 Teravusulatus
*2 Canon 7D, 5DMarkII ja 1D Mark IV omavad juba soolasemaid hindu.
http://www.dslrnewsshooter.com

Numbrid numbriteks ja võrdlused võrdlusteks, kõikse olulisem on ikka pilt, mida me kaamerast kätte saame. Järgnevalt olengi välja toonud Canon HDDSLR’ga filmitud materjali, mis mulle enim meeldib. Peale selle, et järgnevalt lingitud videod on ikka eriti isuäratavad, on nad ka näited erinevatest filmimiskeskkondadest ja stiilist. Videod räägivad enda eest ja kummutavad “ekspertide” arvamuse, et digipeeglitega saab ainult filmida aknalaual lamavat tammetõru.

Enda lemmikud:

Canon 5D Mark II:

Canon 1D Mark IV:

Canon 7D:

Canon 550D:

Välja olen toonud ainult Canon’ga tehtud videod, sest hetkel on parimad videovõimalused Canon’i digipeeglitel ja ise olen neid ka kaenud kõige rohkem. Aga arvatavasti tulevad peagi teised suured poisid välja oma digipeeglite filmisvõimaluste parandamisega ja konkurents läheb tihedamaks. Kuna 550D kuulutati välja alles veebruaris, siis enamik internetist leitavad videod on testvideod.

Ja lõpetuseks mõned viited selle kohta, et digipeegleid kasutatakse ka seal, kus ei olekski osanud oodata:

  • Doctor House hooaja viimane osa filmitud täielikult Canon 5D Mark II peal (siiani on filmitud ainult 35mm filmile). Tegijate intervjuu (miks? kuidas tundus? jms)
  • Seriaal “24” lõik filmitud mitme Canon 5D Mark II ja Canon 1D mark IV abil.
  • “The Tonight Show” intro filmitakse Canon 7D peal.
  • South by South West filmifestivali võitis film, mis oli täies pikkuses filmitud Canon 7D peal.
  • DSLR-de peal filmitud uudised.

Harku vürst

märts 9th, 2010
HD versiooni vaata Vimeost.

Internetis on liigagi palju juba mäesuusa ja lumelaua videosid, seega üks alternatiivne murdmaavideo on heaks vahepalaks. See video on Rocky stiilis mehest, kes oli kunagi maailma parim oma alal, aga siis tuli vahele ajuturse, mis katkestas ta karjääri. Nüüd, 15 aastat hiljem, on mees tagasi, rohkem tahtmist täis kui kunagi varem. Füüsis ei ole enam sama, mis varem, ta peab rohkem vaeva nägema, et taastada oma aastatetagune tase. Ta peab suutma vastu hakata Harku metsa mõrvarlikele nõlvadele ja kitsastele trajektooridele, mida need nõlvad lubavad läbida. Ta peab saama loodusega üheks, ta peab tõestama seda maailmale, oma lastele, oma naabrile (tädi Ulvi) ja loomulikult oma lapsepõlvesõbra koer Antropov’le. Ta saab sellega hakkama, kuna mees teab, mida ta tahab. Oma oskusliku tehnikaga võtab ta võimu tagasi selles ääretus männikus. Metsa uus juht on sündinud, see on Harku vürst – Märt.

Tehnilisest küljest: Nagu me kõik väga hästi teame, siis alates sellest hooajast on suusk uus lumelaud ja seega lumelaua murdmaa filmi tegemine oli väljaspool arutlust. Sellise video filmise plaan oli juba mitu kuud tagasi, aga esimesel  treeningööl suutis peakaskadöör Märt oma jala välja väänata (sooritades 360 kraadist pöörlemist puudris) ja filmimine jäi katki. Aga nüüd sai mees jällegi jalad alla ja uued võtted võisid alata.  Seekordsetel võtetel me ei keskendunud sellele, et saaks võimalikult palju pöördeid ümber telje, vaid hoopiski sellele, et oleks pigem selline seikluste otsimine väljaspool hooldatud rada. Filmitud on kolme päeva jooksul, kus ühel päeval sai enamik materjal üles võetud ja kahel teisel päeval sai filmitud kuurikatust ja akordioniga mängimist. Kuna peaosaline oli nii osav, siis tuli ka video üli osav. Ei tahaks ennast väga kiita, aga ise murdmaadega kaasa sõites, tuli tihtipeale endal mõttesse, et ma olen ka ikka päris kõva mees (aga vürsti kõrval olen veel poisike). Filmivõtted käisid nii, et filmisime paberil olnud ideid, pluss neid ideid, mis võtetel pähe tulid. Teadsin, et tahan videos kasutada antud loo kahte viimast minutit, kus asjalood on tiba äkilisemad ja huvitavamad. Kuna muusika teatud ülemineku kohad mõlkusid meeles, siis filmivõtel tegime osa asju nii, et need ka muusikasse läheks. Monteerimisega sai alustatud pärast tööpäeva lõppu ja enne magaminekut oligi film purgis.

Filmimiseks sai kasutatud vaese mehe steadycam-i, mille algne ehitusvariant pärineb sellelt lehelt. Ehitus läks maksma 4 krooni, mille eest sai kunagi statiivi kruve ostetud. Ülejäänud sai jällegi tehtud töölt leitud üleliigsest materjalist: alumiiniumtoru, T-torukinnitus ja poldiga alla keeratav vastandraskus. Peamine kokkuklopsija oli mees, kes omab kuldseid käsi, kui ta kaine on. Kuigi asja nimi on steadicam, siis väga stabiilseks ta pilti alati ei tee, eriti kui kaskadööri kõrval samal ajal aktiivselt suusatada.

Kindla peale minek

detsember 30th, 2009
HD versiooni vaata Vimeost.

Algselt, vaadates seda video, mõtlesin minagi, et see räägib mingist hilisteismelisest noormehest, kellel peaaegu habe kasvab ja kes soovib näidata, mida ta päeva jooksul tegi. Aga hiljem, lugedes selle video arvustust Sirbist, saan aru, et ma olen kõike valesti tõlgendanud. Nüüd ma mõistan seda allegooriat, mis laotab meie ees lahti kurva loo, kuidas Teise ilmasõja veterani lapselaps on leidnud lahenduse iidsele küsimusele: “Mis on reaalsus?” Ta üritab oma lahendust demonstreerida kõikidele vastutulijatele, aga keda ei ole, on kodanik, kes tunneks ta ideede vastu huvi. Inimesed on unustanud oskuse kuulata. Nad ei taha teada midagi sellest, mis tooks neid maa peale tagasi. Peategelane konstanteerib fakti: hüüdjale jäävad kõrvad.

Tehnilisest küljest: Sai kasutusse võetud jällegi vana hea kiiver ja lisatud sellele mõningad modifikatsioonid. Tänu kalasilmale ei pidanud DIN-liistu eriti pikaks ajama, et terve nägu oleks kaadris. Kiivri tahaotsa sai lisatud vastandraskus, mis oli stabiilset kinni telefonikaabli ja mäkaiveri teibi abil. Rakise eelarve oli seekordki 0 krooni, kummid olid juba laual ootamas ja tüki DIN-liistu leidsin töölt piisavalt üleliigsete asjade hulgast. Filmitud on 3 päeva jooksul ja iga päeval üks väike surakas: rattasõit+kodu, õhtune linn ja suuskadega mäest all. Kokku sai monteeritud 1,5 õhtu jooksul. Alguses oli päris palju vaagimist, millise muusikapala peale see video üles ehitada, aga valik sai tehtud ja lõpp-produkt tundub tõsiselt enesekeskne.


Kus kõik on?

november 30th, 2009
HD versiooni vaata Vimeost .
HD versiooni vaata Vimeost.

Antud videokeel räägib meile loo teekonnast, kuidas parlamendi opositsiooni liikmel on soov kukutada riik. Ta on valmis kokku saama oma opositsionääridest sõpradega. Ta läheb ja otsib neid eelnevalt kokku lepitud joogipunktidest, aga keda ei ole on tema riigireeturitest sõpru. Ta võtab julguse kukku ja otsustab üksi rünnata Pikka Hermanni, aga Hermann oli ette valmistanud end ja sulges oma maskuliinsed väravad, enne riigikukutajate tulekut. Pearollis olev Valnuhhin aimab, et tema plaan on ebaõnnestunud ja ta otsustab ette võtta ratsukäigu. Ta põgeneb piiri poole. Vilkurid vilguvad ja teeotsad lõppevad, aga ta ei leia enam teed välja. Ta on sattunud lõksu, mille ta seadis iseendale. Vali riigivastasus ja sa valid endale kodu, mida sa ei leia enam kunagi.

Tehniline külg: Sai endale muretsetud Opteka kalasilm tuleviku filmiprojetke silmas pidades. Kalasim sai kaamerale ette keeratud ja filmima mindud. Kõik filmis olev materjal on filmitud nelja tunni jooksul pühapäeva hommikul kella 4-8 vahel. Raske oli küll sel ajal end filmivormi seada, aga lõpp-produkt näitab, et tasus ära küll. Video sai kokku monteeritud ühe õhtu jooksul, mis käis kiiresti, kuna filmitud materjal oli kohe endale kõlbulik, et filmi panna. Muusikapalana kasutatud “Sven Grünberg – Ball” oli samuti seal samas ajusopis, kus ka üleeelmise sissekande lugu. Antud lugu on täpselt selline psühhedeelne lugu, mis sobis mu meelest sellesse videoloosse.

Seekordne videorakis koosneb mudelismipoe kummidest ja vanast katkisest kõvakettast leitud magnetitest. Magnetid on üllatavalt tugeva tõmbejõuga ja hoidsid kaamera (400g+150g=kaamera+kalasilm) auto küljes ilma probleemideta.

Metsaelu

oktoober 29th, 2009
Vaata Vimeost.
HD versiooni vaata Vimeost.

Antud animatsioon räägib sellest, et võimuahnus ei oma ainult negatiivseid külgi, vaid võib meie ees ennast lahti mängida kui ühendav jõud. Kui tihti oleme me kokku puutunud inimestega, kes hingavad meie eest kõik hapniku ära? Aga samas me alati ei vihka neid, sest mõnikord me suudame pinnal püsida ainult tänu neile. Niikaua, kuniks me pole leidnud endale oma kilekotti, mis on täidetud enda välja teenitud hapnikuga, me armastama neid. Me räägime, me tantsime, me kallistame.

Tehnilisest küljest: Hinges oli juba mõnda aega tahe teha üks multifilmilaadne jutustus. Kuna süžee oli juba aastaid ennast vorminud ajusoppides, siis oli aeg võtta asi käsile ja panna see ekraanil liikuma. Heli sai lindistatud mobiili rääkides ja hiljem see arvutisse tõstetud. Peale multika vaatamist (4 minutit), ma leian end tihti mõtisklemast, nendele ette heidetud küsimustele.

Saatana tulek

oktoober 13th, 2009
HD versiooni vaata Vimeost.

Antud video kõneleb identiteedi otsimisest. Nagu lähemalt vaadates oli näha, käis videost läbi kaks liini, mis mõlemad katsid ühte alateemat. Näitlejateks olid hilisteismeline töötu noormees ja varakeskealine kahe lapse isa. Mõlemad meesterahvad olid oma elus jõudnud faasi, kus oli vaja võtta vastu otsus: kuhu edasi?! Kas ma suudan minna enam? Kas ma peaksin lõpetama oma elu vahuses merevees või alla hüppama vabadussamba otsast? Kas see ongi kõik mida suudan saavutada? Kas ma ikkagi olen naissoole võrdväärne vastand? Need on küsimused, mida praeguse ühiskonna arengustaadiumis esitavad paljud meesterahvad endale.

Tehnilisest küljest: Esimest korda sai kaamera kätte võetud kindlal eesmärgil teha üks video, mis ei kajastaks ei mingit reisi ega oma vanaisa lapselapse sünnipäeva. Paberile sai pandud ideed, mida filmida, et see hiljem panna time-lapse režiimi. Kui kõik ideed sai paberile, siis kuskil kolme päeva jooksul sai paberilt olevad ideed reaalselt ellu viidud. Kuna kaameral ei ole spetsiifilist time-lapse võimalust, siis tuli filmida tavarežiimis, mis tähendab, et filmin 25 kaadrit sekundis ja järeltöötlusel pean lihtsalt kiirust tõstma ja enamik talletatud infost läheb prügikasti. Antud tegevus võttis arvutil päris kaua aega, kuna 10min videolõik tuli muuta 10 sekundiliseks. Kui kõik oli ümber konverteeritud, siis lõplik monteerimine  võttis ainult ühe õhtu aega. Videos kasutav laulupala oli juba enne mällu talletatud sellesse piirkonda, kus on ka teised lood, mille peale tahad kindlasti video üles ehitada.

Kaadervärkidena sai kasutatud vanu häid mudelismipoe kummikesi. Puuklotsi ja kummide abil sai kaamera ilusti kärukonksu ja numbrimärgi külge seada.

Apokalüptilised ratsanikud

september 29th, 2009

Tere.

On aeg üles tunnistada, meie riiki on hiilinud ratsanikud, keda me veel ei näe. Nad tulevad metsadest läbi ja nad ründavad. Nad hammustavad meilt pead otsast ja sõidavad kabjaga kõhtu.