Kolib see värk

jaanuar 4th, 2011

Tere.

Eesti internetimaastikul on asjalood nüüd sellised, et domeeni pri.ee eest soovitakse kasseerida sama palju seda samust kui .ee eest. Kuna minu puhul on ilmselgelt tegemist kröösusega, siis sellest tingituna sai kolitud ümber aadressile http://sulev.org/. Jätke meelde see aadress, seal jätkan ma kajalasse injekteerimist. Samuti on mul välja pakkuda auhind inimesele, kes suudab välja lugeda päises oleva ribakoodi sisu. Auhinnaks on tasuta pilet 2011. aasta Riigikogu valimistele. Kuulmiseni.

Vietnam vs Honda Win

november 19th, 2010
HD versiooni vaata Vimeost.

Antud video kajastab meie reisi põhitegevust, mis seisnes mootorratastega Vietnami avastamises. Enda eelnev mootorrattal sõitmise kogemus piirdus vanaisa sääreväristajaga 100m läbimises, mis toimus nii oma 13 aastat tagasi. Olles maabunud Hanoisse ja seal paar päeva uue maailmaga tutvunud, ostsime antud seltsimeeste käest neli Honda Win’i. Kui väidetavalt töökorras tsiklid olid üleandmiseks valmis, siis midagi muud ei jäänudki üle, kui rist ette lüüa ja sõitma hakata. Esimesel suuremal tänaval ootas ees selline küllaltki “rahulik” rollerimass nagu oli ka videolt näha. Peab tunnistama, algus oli hirmutav, aga päeva lõpuks juba nautisid seda sõitu seal rollerdajate vahel. 

Mis puutub liiklemisse, siis meil oli peamiselt kaks põhiprobleemi: 1) kus me oleme ja kuhu läheme? 2) miks me väidetavalt töökorras tsiklid ei ole ikka nii korras nagu nad ostes tundusid? Kõik kaardil olnud teeotsad sai lõpuks ülesse leitud, kuid mõnikord võis see tähendada seda, et sõitsime mitu head tundi vales suunas, inimestest tühjal mägiteel. Samuti sai ka kõik tsiklid parandatud, sest kui perepoeg ei osanud su sõidukit parandada, siis ema ikka oskas.

Antud kuuajalisel reisi parimad komponendid: 1) hingeäratavalt palju ilusat metsikut loodust 2) nädal aega sõita tsikliga mööda mägiteid, tundus nagu arvutimängus. Isu ei tahtnud kuidagi täis saada. Kui keset sõitu helistati töölt, siis sa vastasid küsimustele ja jätkasid oma imelist arvutimängu. 3) lehvitamine sai selgeks 4) kehakeeles suhtlemine on nüüd CV’sse lisatud kui “väga hea”  5) peale rasket ja palavat päeva juua külma 7-kroonist õlut on meeldiv  6) tingida ühe dollari pärast pool tundi on täiesti aktsepteeritav.

Mis aga reisi jäädvustamisse puutub, siis nagu näha, sai omajagu filmitud küll ja oli mida filmida nii hommikul, päeval kui ka öösel. Kuigi osad silmipimestavad kaadrid läksid kaotsi, kuna mul õnnestus, need kaamerast välisele kettale kopeerides, ära kaotada, siis suutsin ma ikkagi osa videomaterjalist eelpool kuvatud filmipurki suruda. Samuti ei ole osad kaadrid piisavalt kvalitatiivselt jäädvustatud, kuna ma alati ei kontrollinud üle, et kõik kaamera tehnilised sätted vastavad hetke kaadri nõudmistele. Oma 35EEK’i eest ostetud meeskotist oli vaja kohe kaamera haarata ja lint käima panna, nõndaviisi käib elu Vietnamis.

Peatse kuulmiseni, kallid kaasteelised.

Portree Vietnamist

november 19th, 2010
HD versiooni vaata Vimeost.

Sai käidud ühekuulisel Vietnami reisil ja enne reisi oli juba plaan teha seesugune portreevideo nagu ma juba varem teinud olen (vt. “Üks teist, üks meist”). Selleks andis reis ka hea võimaluse. Olles sõitnud kuukese mootorrattaga ringi seal Imedemaal, usu või ära usu, siis me vahepeal ikka kohtasime mõnda inimest. Ja kui tunne oli, et siit tuleks üks teoküllane portree, võtsin kaamera välja. Seejärel küsisin, kas ma pilti võin teha (=näitasin kaameraga portreteeritava peale, kuna kehakeel on Vietnami ametlik riigikeel) ja kõigilt kellelt ma “küsisin”, olid ka küllaltki kohe nõus. Eestis tehtud videos ma ikka pidasin enamiku “näitlejatega” ~1-2 minutilisi läbirääkimisi, enne kui kaamera käima peale sai. Siis ma seisingi seal kaamera käes ja “tegin pilti” 5-20 sekundit, vastavalt, kuidas olukord lubas.

Samas ma ei suutnud piirduda ainult vietnamlaste portreteerimisega, pean käed üleval tunnistama: olen liiga edev. Ning nagu video näitab, siis olen ma ikkagi kaadrisse trüginud oma teovõimetu vuntsiga. Nüüd me siin koos olemegi, silutud vietnamlased ja üks karvkatet arendav eestlane.

Tule pulma

september 27th, 2010
HD versiooni vaata Vimeost.

Vahepeal toimus seesugune üritus, kus inimesed tulid kokku ja vaatasid, kuidas kaks inimest said kokku ja kallistasid teineteist. Ürituse ülesvõtjateks olid kaks Canoni kaamerat ja nende taga olnud operaator-külalised Henno ja Sulev. Peamonteerijaks on Henno ja helilise kujunduse väljavalija on Liisa. Tiimitöö on ikka tuleviku värk.

Siinkohal tahaksingi tänada oma vanemaid.

Jalg Bollywoodis

september 6th, 2010
HD versiooni vaata Vimeost.

Vahepeal helistati Bollywoodist ja pakuti tööotsa. Kui töö oli tehtud, siis läksin poodi mahla ostma ja mis sealt kaupluse erkaanilt vastu vaatas? Vägagi tuttav filmijupp. Sisimas tekkis tunne, et nagu oleksin selle tegemisega seotud. Nüüd on vähemalt põhjust rohkem poes käia ja sellest rõõmu tunda, sest mahl jäi ostmata.

Velon kilpailu

juuli 16th, 2010
HD versiooni vaata Vimeost.

Mis see nüüd olgu? Mina metsa minema, seal mingit tüübid rattaga viluma. Nii need asjad ei käi, mina 550D kätte võtama ja neid kaadrisse sättima. Ei pääse te keegi mu eest. Nemad päris huvitava raja valima, see ju mu kodurada olema. Minul sealt alla sõitma meeldima. Nemad võistlust Tallinna GP nimetama. Võistluse šveitslane Christoph Sauser kinni panema. Tema lemmik hobi alpides üksikutel radadel rattaga kihutamine. Seda minagi tegema tahtma. Kaua sa siin künka otsas tembutama, võta ratas selga ja mine suurema mäe otsa laskema.

Jaan ründas

juuli 16th, 2010
HD versiooni vaata Vimeost.

Jaanid tulevad ja lähevad, sinised silmad jäävad. Jaanipäevadega juba on nii, inimesed saavad kokku, hoiavad käest kinni ja tantsivad ümber lõkke. Paratamatult, Kaidole, ei meeldi, kuidas Urmet Vilmat vaatab. Sealt saab kõik halb alguse. Kaks tundi hiljem, kui Kaido on juba jõudsalt psühhotroopseid aineid sisse kummutanud, tahab ta äsada. Samal ajal võitleb ta jaaniviirastustega, mis tal silme ees tantsivad. Ega Kaido ka päris nupust nikastunud ole, ta juba teab, et need kummitused lähevad hommikuks minema, aga sinine silm jääb. Kaido haarab taskust rusika ja äsab Urmetile nii, et viimase silmadest purskuvad kõik need mälestused, kus veel vägivaldust ei eksisteerinud. Hilja, enam ei saa midagi teha. Elu ongi selline.

On aeg ärgata

juuni 15th, 2010
HD versiooni vaata Vimeost.

Mida me seekordse loo kohta oskame kosta? Meie ümber on loodus, kellega, kui me selleks valmis oleme, võime teatud tingimuste olemasolul ühte heita. Ainult sel juhul suudame saavutada surematuse. Milleks meile seda vaja? Kas selleks, et end täiesulatuses realiseerida? Tõesti, mina, kaldun seda varianti toetama, see võiks olla viimane aste tšakrate puhastumises. Kui me oleme nõus end looduse hoolde andma, ei pea me enam kartma, sest see on kodu, mida oleme terve elu otsinud. Koostöös Mercury Rev ‘i muusikapalaga on meie ees kõik teed valla, ole ainult inimene ja hinga.

Tehnilisest küljest: Seekordki sai filmitu oma armsa Canon 550D ‘ga, mille ette oli keeratud Tamron 17-50mm F2.8 VC objektiiv. Ilusa põllu otsa sai komistatud Maardu järve lähedal. Alguses, kaugelt mööda sõites, tundus, et tegemist on rakvere raibelise põlluga, aga hiljem, lähemalt uurides, ei saanudki päris aru, mis taim seal põllul ikkagi kasvab. Hilisemal internetiuuringutel jäid pinnale kaks taime: aas-seahernes ja metskerss. Hetkel kaldun jõudsamalt metskerss’i poole. Hea oleks, kui keegi botaanik võtaks sõna siin ja paneks asja lukku.

Filmisel sai kasutatud ka Lightcraft 72mm Fader ND filtrit, et kaamera täisava korral saaks ikkagi kasutada 1/50 säriaega. Kuna põld oli nii kinni kasvanud, siis ei saanud seal eriti stabiilselt ringi kepselda oma vaese mehe steadicam ‘ga. Aga samas need n.ö. ebastabiilsed kaadrid lähevadki muusikaga päris hästi kokku ja ega elu ei peagi olema lineariseeritult stabiilne. Osades kaadrites ma keerasin ava lihtsalt kitsaks, et kõik oleks fookuses, aga samas need kaadrid ei ole nii ilusad ka, kui kindla fookuspunktiga kaadrid.

Üks teist, üks meist

aprill 22nd, 2010
HD versiooni vaata Vimeost.

Seekordne lugu räägib seisukohtadest. Sul on, mul on, tal on. Siin me seisame, omal kohal ja hoiame kindla seisusega seda kohta. Kuigi aastate jooksul on seisukohad muutunud, seisame me ikkagi siin ja mõtleme, et me oleme see sama inimene, kes varem, ainult seis on teine.

Tehnilisest küljest: Canon 550D + 50mm 1.8 peal filmitud ja pilt on ikka päris mahe nagu Eesti põllumajandus. Võtad kaamera kätte ja filmid ning midagi ei saa teha, ainult ilus pilt tuleb välja. Proovisin siit ja sealt, aga kaamerast tuli ikka ainult kulda välja. Filmimiseks kasutasin vaese mehe steadycam‘i ülemist pulka, mida saab seekord nimetada monopodiks. Seega kaamera eriti ei värisenud, siuke küllaltki sujuv hõljumine.

550D on laua peal

aprill 2nd, 2010

Uskuge või ärge uskuge, aga niiskete unenägude periood on läbi. Hetkel seisab mul laua peal Canon 550D. Sellel on ka omad miinused, viimased kolm nädalat olen toitunud ainult purgikõrvitsast ja pirakatest hapukurkides, mis ma sain suuremeelsete inimeste almusest.

Toit tuleb ja läheb, Canon 550D jääb. Kaamera on käes ja kevad hakkab ka oma palet ilmutama. Kõik endised videod on filmitud hilissügis-talve perioodil ja seega olid filmid suhteliselt värvivaesed. Loodetavasti hakkab varsti porrulauk õitsema ja videolõigud (ning nüüdsest ka pildilõigud) tulevad värvirikkamad. Ja seda see kaamera võimaldab, rohkem kui enda silmgi. Nüüdsest peaks ainult nokkima videolõikude sisu kallal, sest Bollywood’i pildikvaliteet on kaameras sees (kui kaamerat õigesti kasutada) ja ootab sealt väljalaskmist.