Uskuge või ärge uskuge, aga niiskete unenägude periood on läbi. Hetkel seisab mul laua peal Canon 550D. Sellel on ka omad miinused, viimased kolm nädalat olen toitunud ainult purgikõrvitsast ja pirakatest hapukurkides, mis ma sain suuremeelsete inimeste almusest.

Toit tuleb ja läheb, Canon 550D jääb. Kaamera on käes ja kevad hakkab ka oma palet ilmutama. Kõik endised videod on filmitud hilissügis-talve perioodil ja seega olid filmid suhteliselt värvivaesed. Loodetavasti hakkab varsti porrulauk õitsema ja videolõigud (ning nüüdsest ka pildilõigud) tulevad värvirikkamad. Ja seda see kaamera võimaldab, rohkem kui enda silmgi. Nüüdsest peaks ainult nokkima videolõikude sisu kallal, sest Bollywood’i pildikvaliteet on kaameras sees (kui kaamerat õigesti kasutada) ja ootab sealt väljalaskmist.