Archive for märts, 2010

HDDSLR-HDSLR-VDSLR

Kolmapäev, märts 31st, 2010

Kes siis veel ei tea, siis lühendi HDDSLR (High Definition Digital Single Lens Reflex) all peame silmas digitaalset peegelkaamerat, mis suudab peale pildistamise (peamine rakendus) ka salvestada HD (High Definition) formaadis videopilti. Kuna heal lapsel on mitu nime, siis nimetakse neid kaameraid ka HDSLR ja VDSLR-ks.


http://www.juzaphoto.com/

Sissejuhatavat infot võib leida sellelt ja tollelt lehelt. Ma ei hakka siia igasugust numbrite virr-varri kirjutama, vaid hoopiski genereerisin tabeli, mis toob välja HDDSLR-de videofunktsiooni head ja vead (võrrelduna tavatarbija videokaameratega, nagu näiteks mu Sony HDR-CX6EK). Samuti on tabelis kirjas põhjendused, miks need vead mind väga ei häiri. Tabeli genereerisin loetud info ja teiste tüüpide, kes juba omavad neid kaameraid, ülevaadete põhjal. Tabelis olevale infole loodan saada kinnituse läbi selle, et ise olen tulevikus HDDSLR omanik (palvetan hetkel).

Head Vead ja põhjendused, miks need vead mind ei häiri
Kaks ühes. Teeb nii pilte kui ka video Eelkõige mõeldud ikkagi piltide tegemiseks. Seega ei ole kaamera käes hoidmine filmimise ajal nii ergonoomiline kui tava videokaameratel Mind see ei häiri, vajadusel saab jällegi ehitatud mõni huvitav rakis 0-10 kroonise eelarvega
Ilmselgelt on piltide kvaliteet parem Autofookus puudub või toimib aeglaselt Tõesti, siiani olen filminud nii, et kõik kaadris olev info on fookuses. On aeg edasi liikuda ja ise kontroll üle võtta. Professionaalsed Bollywoodi tegijad sätivadki ise fookust. Ega muidu me ei saagi oma armastatud DOF’i (teravussügavust *1)
Saab ette keerate mis tahes sobiva läätse Filmitud klipi pikkusel on limiit. SD kaardi puhul on limiit 4GB ja see tähendab 12min Full HD formaadis filmimist Tavaliselt ma ei filmigi nii pikalt järjest nagu 12min. Pigem selliste minutiliste lõikudena. Oma Sony’ga ma tõesti filmisin time-lapse jaoks pikalt, aga enam pole selleks vajadust, kuna time-lapse’i saab teha eelkõige fotorežiimis
Suurem sensor Sisse/välja zoomimisel ja äkiliselt kaamerat liigutades vasakule/paremale võib täheldada rolling shutter probleemi. Mis tähendab, et pilt muutub painduvaks=sirged postid muutuvad kõverateks. Tavaliselt monteerimise faasis ma lõikan niikuinii välja zoomimised ja äkilised kaamera liigutused.
Teravussügavusega*1 mängimine (tänu suurele sensorile ja läätse ava koostööle) Filmimise režiimis on täheldatud sensori ülekuumenemist (kuuma ilma puhul) Loodetavasti Eesti kliimas see probleemiks ei saa. Aga seda tuleb veel katsetada
Pimedas saab parema videopildi (tänud võib jällegi edasi öelda sensorile ja läätse ava suuremaks sättimisele) Filmimise ajal saab pilti vaadata ainult LCD-lt, kuna peegel pöörab kaameras ringi ja viewfinder on siis pime Niikuinii mu käsikaameral ei ole viewfinderit ja seal tuleb samuti LCD vahtida. Nüüd, digipeegli puhul, tuleb hoopiski appi LCDVF, mis teeb pildi suuremaks ja lisaks stabiliseerib kaamerat.
Kõik piltide jaoks rakendatavad seadeid (fookuskaugus, ava, säriaeg, ISO, värvustasakaal) on võimalik muuta ka videorežiimis (hetkel täies ulatuses küll ainult Canon’tel) On vaja rohkem manuaalset sättimist, enne filmimise algust. Ei käi nii lihtsalt, et vajuta nuppu ja hakka filmima. Fookuse sättimine nõuab palju manuaalset tööd, enam ei ole nii, et kõik kaadris olev info on fookuses (kui just läätse ava kitsaks ei aja) No see mulle meeldibki, ise saab nuppe keerutada
Filmimise formaadid :1920x1080p (25fps)

1920x1080p (24fps)

1280x720p (50fps)

Pildi stabilisaatori puudumine Ilma stabilisaatorita läätsega käest filmides on pilt tõesti päris värisev. Aga siin tuleb jällegi mängu rakiste ehitus
Tänu suurele sensorile: Värvid on värvilisemad. Pilt puhtam. Vajadusel saad fookuse sättida sinna, kuhu tahad (koostöös läätsega) ja ülejäänud osa pildist jääb ilusti fookusest välja. Pimedas on pilt müravabam. See kõik kokku = pilt omab professionaalset välimust Aliasing probleem. Kuna sensor on ikkagi mõeldud suureformaadiliste piltide tegemiseks, siis filmimisformaadis kasutatakse “ridade vahelejätmist” ja eriti detailse mustriga objektil filmisel võib näha säbrulist tulemust. 720p formaadis on seda kergem märgata.http://ninofilm.net/blog/2010/04/17/536/

http://www.dvxuser.com/articles/article.php/20

See on tõesti nende kaamerate filmimisosa ebamugavaim osa. Seda saab vältida läbi selle, et ei filmi üleliigselt tihedatriibulisi objekte või vajadusel tuleb lisada DOF-i.
Saab külge ühendada välismikrofoni    
Saad $799 dollari eest video pildikvaliteedi, millest ei oleks osanud varem unistadagi (Canon 550D + 50mm 1.8 $99.95). *2    
*1 Teravusulatus
*2 Canon 7D, 5DMarkII ja 1D Mark IV omavad juba soolasemaid hindu.
http://www.dslrnewsshooter.com

Numbrid numbriteks ja võrdlused võrdlusteks, kõikse olulisem on ikka pilt, mida me kaamerast kätte saame. Järgnevalt olengi välja toonud Canon HDDSLR’ga filmitud materjali, mis mulle enim meeldib. Peale selle, et järgnevalt lingitud videod on ikka eriti isuäratavad, on nad ka näited erinevatest filmimiskeskkondadest ja stiilist. Videod räägivad enda eest ja kummutavad “ekspertide” arvamuse, et digipeeglitega saab ainult filmida aknalaual lamavat tammetõru.

Enda lemmikud:

Canon 5D Mark II:

Canon 1D Mark IV:

Canon 7D:

Canon 550D:

Välja olen toonud ainult Canon’ga tehtud videod, sest hetkel on parimad videovõimalused Canon’i digipeeglitel ja ise olen neid ka kaenud kõige rohkem. Aga arvatavasti tulevad peagi teised suured poisid välja oma digipeeglite filmisvõimaluste parandamisega ja konkurents läheb tihedamaks. Kuna 550D kuulutati välja alles veebruaris, siis enamik internetist leitavad videod on testvideod.

Ja lõpetuseks mõned viited selle kohta, et digipeegleid kasutatakse ka seal, kus ei olekski osanud oodata:

  • Doctor House hooaja viimane osa filmitud täielikult Canon 5D Mark II peal (siiani on filmitud ainult 35mm filmile). Tegijate intervjuu (miks? kuidas tundus? jms)
  • Seriaal “24″ lõik filmitud mitme Canon 5D Mark II ja Canon 1D mark IV abil.
  • “The Tonight Show” intro filmitakse Canon 7D peal.
  • South by South West filmifestivali võitis film, mis oli täies pikkuses filmitud Canon 7D peal.
  • DSLR-de peal filmitud uudised.

Harku vürst

Teisipäev, märts 9th, 2010
HD versiooni vaata Vimeost.

Internetis on liigagi palju juba mäesuusa ja lumelaua videosid, seega üks alternatiivne murdmaavideo on heaks vahepalaks. See video on Rocky stiilis mehest, kes oli kunagi maailma parim oma alal, aga siis tuli vahele ajuturse, mis katkestas ta karjääri. Nüüd, 15 aastat hiljem, on mees tagasi, rohkem tahtmist täis kui kunagi varem. Füüsis ei ole enam sama, mis varem, ta peab rohkem vaeva nägema, et taastada oma aastatetagune tase. Ta peab suutma vastu hakata Harku metsa mõrvarlikele nõlvadele ja kitsastele trajektooridele, mida need nõlvad lubavad läbida. Ta peab saama loodusega üheks, ta peab tõestama seda maailmale, oma lastele, oma naabrile (tädi Ulvi) ja loomulikult oma lapsepõlvesõbra koer Antropov’le. Ta saab sellega hakkama, kuna mees teab, mida ta tahab. Oma oskusliku tehnikaga võtab ta võimu tagasi selles ääretus männikus. Metsa uus juht on sündinud, see on Harku vürst – Märt.

Tehnilisest küljest: Nagu me kõik väga hästi teame, siis alates sellest hooajast on suusk uus lumelaud ja seega lumelaua murdmaa filmi tegemine oli väljaspool arutlust. Sellise video filmise plaan oli juba mitu kuud tagasi, aga esimesel  treeningööl suutis peakaskadöör Märt oma jala välja väänata (sooritades 360 kraadist pöörlemist puudris) ja filmimine jäi katki. Aga nüüd sai mees jällegi jalad alla ja uued võtted võisid alata.  Seekordsetel võtetel me ei keskendunud sellele, et saaks võimalikult palju pöördeid ümber telje, vaid hoopiski sellele, et oleks pigem selline seikluste otsimine väljaspool hooldatud rada. Filmitud on kolme päeva jooksul, kus ühel päeval sai enamik materjal üles võetud ja kahel teisel päeval sai filmitud kuurikatust ja akordioniga mängimist. Kuna peaosaline oli nii osav, siis tuli ka video üli osav. Ei tahaks ennast väga kiita, aga ise murdmaadega kaasa sõites, tuli tihtipeale endal mõttesse, et ma olen ka ikka päris kõva mees (aga vürsti kõrval olen veel poisike). Filmivõtted käisid nii, et filmisime paberil olnud ideid, pluss neid ideid, mis võtetel pähe tulid. Teadsin, et tahan videos kasutada antud loo kahte viimast minutit, kus asjalood on tiba äkilisemad ja huvitavamad. Kuna muusika teatud ülemineku kohad mõlkusid meeles, siis filmivõtel tegime osa asju nii, et need ka muusikasse läheks. Monteerimisega sai alustatud pärast tööpäeva lõppu ja enne magaminekut oligi film purgis.

Filmimiseks sai kasutatud vaese mehe steadycam-i, mille algne ehitusvariant pärineb sellelt lehelt. Ehitus läks maksma 4 krooni, mille eest sai kunagi statiivi kruve ostetud. Ülejäänud sai jällegi tehtud töölt leitud üleliigsest materjalist: alumiiniumtoru, T-torukinnitus ja poldiga alla keeratav vastandraskus. Peamine kokkuklopsija oli mees, kes omab kuldseid käsi, kui ta kaine on. Kuigi asja nimi on steadicam, siis väga stabiilseks ta pilti alati ei tee, eriti kui kaskadööri kõrval samal ajal aktiivselt suusatada.